Kas te olete kunagi vaadanud oma last, kes on “naelutatud” nutitelefoni või tahvli ette, vaadates YouTube’ist järjekordset lollust, mis paneb teda uskuma, et maailm ongi üks suur kirev ekraan ebamaiste tegelastega ja kiirelt vahelduvad kaadrid? Me elame ajastul, kus tehnoloogia kihutab meist mürinal mööda ja vanematena leiame end tihti olukorrast, kus “kiire-kiire” on meie igapäevane…

Olgem ausad: sõna “digiturundus” kõlab paljude jaoks nagu keeruline kood, millest saavad aru ainult need, kes elavadki arvutis. Ja mis see “digitoode” üldse päriselt on? Kas see on lihtsalt fail või midagi enamat? Ma tean seda segadust. Ma mäletan, kuidas ma ise istusin oma valmis töölehtedega ja mõtlesin: “Okei, need on ägedad, aga kuidas maailm…

Olgem ausad, AI ehk tehisintellekt on juba ammu rohkem kui ulmefilm. Ta on meie igapäevane kaaslane. Sa küsid temalt hommikusöögiretsepte, uurid, kust leiab soodsamaid lennupileteid, tõlgid keerulisi tekste ühe klõpsuga ja lased tal ehk isegi lastele unejuttu rääkida. See on mugav, kiire ja peaaegu maagiline. “Kirjuta mulle postitus Facebooki!” ei toimi. Kuid kas Sa oled…

Ma ei jõudnud ära oodata seda hetke, kui selle postituse teha saan! See ei ole mingi ‘kuidas saada edukaks’ postitus – see on minu aus ülestunnistus sellest, kuidas ma aastaid lihtsalt pealt vaatasin, kuidas oma eluga justkui lihtsalt “kaasa lohisesin”. Ma arvasin, et suured unistused, olgu selleks vabadus kontrollida oma aega, haridustee nautimine täielikus rahus…